Blogipostitusi on 2016 aastal tehtud vähe! Siiski on olnud väga sisikas aasta. Kokkuvõtet möödunud aastast saate lugeda allpoolt.

Kevadel (jaanuar kuni mai) ning sügisel (september kuni detsember) toimus igal neljapäeval niplajate klubi. Ruume rentisime Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsilt aadressil Pepleri 27, Tartu.

2016 aasta septembris ilmus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teadusajakiri Studia Vernacula, milles avaldati Angelika Nöpsi teadusartikkel pealkirjaga „Metallniplispitsid Eesti rahvarõivastel“   Ajakirja toimetaja kirjutas artikli kohta järgmist: Andunud niplaja ja Gunnar Almeviki mõttes kõige ehedama „professionaalne amatööri“ Angelika Nöpsi artikkel „Metallniplispitsid Eesti rahvarõivastel“ keskendub Eestis seni vähe uuritud niplispitsi liigile: peamiselt rahvarõivaste valmistamisel kasutatud metallniplispitsile. Oluline küsimus on ka pitside algne päritolu: kas need on kohapeal valmistatud või eksporditud. See kunagi nii väärtuslik pitsiliik leiab tänapäeval valmistatud rahvarõivaste juures väga vähe rakendust, seda eelkõige puuduvate oskuste, aga ka materjalide keeruka kättesaadavuse tõttu. Teadusajakiri kuulub 3.2 kategooria alla. Selleks, et artikkel avaldataks, peab vähemalt kaks retsensenti kiitma selle heaks ja avaldamisvääriliseks. Ka edaspidi on plaanis pitsiteemalisi teadusartikleid kirjutada.

Rahvusvaheliste kontaktide osas leiti ühisosa Conservation Centre Ludbreg Croatian Conservation Institutega , kus samuti uuritakse metallpitse. 2016 aastal edastati muuseumi teadurile DSpace ja muis.ee lingid, kust neil oleks võimalik tutvuda Eestis kasutatavate pitsidega. Edaspidi on kavas koostööd jätkata ning teadmisi vahetada.

Toimusid kontaktid ka Saksamaa ja Venemaa niplajatega. Saksamaa niplispitsi seltsi Marianne Stangi ja tema abikaasa Lothar Stangiga arutlesime OIDFA 2020 teemal ning kuulasime nende ettepanekuid ja soovitusi kongressi toimumise osas. Mõlema ettepanekud on olulised, sest nemad on juba aastaid tegelenud kongresside korraldamisega ning on ka eelnevalt Eestis käinud, mistõttu on nad kursis meie kultuuriväärtustega.

Juunis, veidi enne jaanipäeva, sõitsid viis Eesti niplajat Sloveeniasse, Ljubljanasse, et osa võtta Rahvusvahelise Niplis- ja Nõelpitsi Organisatsiooni (OIDFA) 17. kongressist. Kongress toimus ühes Ljubljana konverentsikeskustes. Hõivatud oli sellega mitu hoonet  - ühes näitused, teises gala ja loengud, kolmandas käsitöövahendite müük. Üritus kestab tegelikult kokku kaks nädalat, millest esimesel nädalal on pikemad koolitused, siis kolmepäevane kongress ja seejärel veel nädalane ringsõit. Lisaks olid linnas ja lähiümbruses avatud mitmed pitsinäitused.Kuigi eestlased osalesid loengutes ja vaatasid pitse, käisid linnas näitustel ja ekskursioonidel, siis kõige olulisem oli lepingu allkirjastamine.

Rahvusvahelise Niplis- ja Nõelpitsi Organisatsiooni (OIDFA) ja Eesti niplajate esindajad allkirjastasid 24. juulil 2016 Sloveenia pealinnas Ljubljanas lepingu OIDFA 19. peaassamblee ja kongressi korraldamiseks 2020. aasta suvel Eestis, Tartus. Alla kirjutasid Angelika Nöps (esimees), Ave Talts (esimehe asetäitja) ja Ragne Lindström (finantsjuht). Kuna kaasas ei olnud Kadri Tomassoni, kellest pidi saama sekretär, siis saime lepingu ka koju kaasa ning Kadri on ka oma allkirja andnud.

Nüüd siis võib ametlikult öelda, et OIDFA nõukogu otsustas anda Eestile õiguse 2020. aastal peaassamblee ja kongressi korraldamiseks. Ürituse läbiviimiseks moodustati MTÜ OIDFA 2020 ning korralduskomitee. Taotluse kongressi ja peaassamblee läbiviimiseks olime esitanud juba 2015. aastal.

Rahvusvaheline Niplis- ja Nõelpitsi Organisatsioon tegutseb 1982. aastast.  OIDFA korraldab peaassambleed ja kongressi iga kahe aasta järel. OIDFA-sse kuulub 2125 liiget 38 riigist, neist 16 Eestist.  Iga riik on esindatud ka organisatsiooni nõukogus. Eesti on esindatud nõukogus kahe liikmega.

Ljubljanas toimunud kongressist võttis osa pea 500 registreeritud külalist, lisaks müüdi kolme päeva jooksul 1800 üksikpiletit. Meiegi ootame oma üritusele samas mahus külalisi.

Tartu niplajatest on loodud OIDFA 2020 korraldusmeeskond. Ära on jagatud rollid: Omavaheliseks suhtlemiseks kasutame Facebookis kinnist gruppi.  Lisaks meile on meeskonnas ka OIDFA poolt määratud mentor Sloveeniast Afrodita, kes oli 2016 aasta Sloveenia kongressi peakorraldaja. Temalt saame küsida arvamust ja nõuandeid . Omavahelise suhtlus käib inglise keeles.

Iga kolme kuu tagant peame esitama OIDFAle aruande tehtud tööst ja plaanidest. Esimese aruande esitasime 05.11.2016 , mis kiideti heaks (aruanne lisatud). Järgmisena on plaanis kodulehe tegemine ja kongressi eelarve koostamine. Kodulehel plaanime jagada jooksvalt infot Tartu ja Eestis toimuva kohta, st kõike, mis aitaks tulevast kongressi külastajat otsuseid teha ja ennast hästi tunda.

Sloveenias oli igal riigil võimalik välja panna oma riigi pitse tutvustav näituseboks. Eestist olime kaasa võtnud eesti rahvuslike pitside ja tikanditega esemed.  Lisaks näitusele jagasime ka flaiereid ja visiitkaarte. Huvi meie vastu oli suur, sest enne lõppu said materjalid otsa. Kahjuks ei osanud me nii suurt huvi ette näha.

Eestis toimus kaks näitust, millest Tartu niplajad osa võtsid. Juulis toimusid Pärnus Pitsipäevad. Teiste niplajate tööde seas olid esindatud ka tartlaste tööd. Osa võeti ka konkursist teemal „Värvide mäng“. Lisaks osaleti neljas õpitoas. Õpitubades õpetatud töövõtteid õpetame üksteisele edasi jooksvates niplajate kohtumistel neljapäeviti.

Teine näitus toimus Haapsalu Pitsikeskuses septembris 2016. Näitus kandis nime Säravad pitsid ning välja oli pandud metallpitside rekonstruktsioonid ja nendega kaunistatud esemed.

Niplajate motivatsiooni tõstmiseks toimusid kaks õpituba. Kevadel külastasime Milgreni portselanikoolitust, kus iga osavõtja sai endale teha pitsiga kaunistatud tassi või taldriku.

Sügisel toimus keraamika koolitus, kus Aili Palmi juhendamisel tegime pitsilist keraamikat. Iga inimene valmistas savist tassi ning alustaldriku. Aili põletas need ära ning seejärel me glasuurisime esemed ning toimus teine põletamine. Õpituba oli sissejuhatuseks 2017 aasta Eesti Rahvakunsti ja Käsiitöö Liidu aastateemale Tulest tulnud.

Kevadel käisime külas Värska käsitöölistel ja külastasime Setu Talumuuseumit.

MTÜ Hestia on Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ning Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi liige.

Tartu niplispitrsiklubi tegevust on teotanud Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.